Isikliku sõiduauto kompensatsiooni töösõitude eest saab sõidupäeviku algusel hüvitada kuni 0,30€ kilomeetri kohta. Kuid mitte rohkem kui 335€ ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. Hüvitist võib maksta ühes kuu kohta ka rohkem kui 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära. Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks.
Maksuvaba auto kompensatsiooni hüvitist võib saada ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335€ ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.
Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Kodust tööle ja tagasi sõite ei saa maksuvabalt hüvitada põhjendusega, et nii on lihtsam ja mugavam kui kasutada ühistransporti.
Isikliku auto kompensatsioon võib maksta ametnikule, töötajale või ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmele (nt juhatuse liige). Äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule maksuvaba hüvitist maksta ei saa.
Sõiduki kompensatsioon saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja oma. Sõiduauto ei pea olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Auto kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas.
Maksuvaba isikliku sõiduauto kompensatsiooni on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama:
- sõiduautot kasutava isiku andmeid (ees- ja perekonnanimi);
- sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid (registreerimismärk);
- läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu (odomeetri näidud);
- sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärk (nt kohtumine kliendiga) iga sõidu kohta.
Sõidupäevikut võib pidada kas paberil või elektrooniliselt. Tähtis, et kõik eelnimetatud andmed on kirja pandud. Isikliku auto kompensatsiooni ei saa maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.
Isikliku sõiduauto kompensatsiooni (kütuse kompensatsioon) maksmiseks peab olema vormistatud kirjalik otsus, kus märgitakse hüvitise saava isiku ees- ja perekonnanimi, hüvitise suurus ja ka periood. Lisaks sõiduauto kasutamse õigust tõendava dokumendi (volikiri või sõiduauto registreerimistunnistuse) koopia-
Otsuse juurde lisatakse sõiduauto registreerimistunnistuse koopia. Tavaliselt tehakse selline otsus üheks kalendriaastaks.
Sõiduauto kompensatsiooni kohta tuleb esitada deklaratsiooni vorm INF 14, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Kui kalendriaasta jooksul on ühele isikule makstud hüvitist mitme erineva auto kasutamise eest, siis iga auto kohta täidetakse eraldi rida.
Loe lisa: Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis